“Meil on ju karedus Sa 2½” – see lause kõlab tuttavalt paljudele, kes tellivad haaveldustöid. Tegelikult on tegemist kahe täiesti erineva näitajaga, mida mõõdetakse erinevate meetoditega ja mis kirjeldavad pinna kaht erinevat omadust. Selgitame lahti, mis on mis ja kuidas kumbagi mõõdetakse.
Sa 2½ – see on puhtusaste, mitte karedus
Sa 2½ on rahvusvahelise standardi ISO 8501-1 järgi määratud puhtusaste (ingl degree of cleanliness). See näitab, kui põhjalikult on pind roostest, valtsikoorikust (mill scale), vanast värvist ja muust mustusest puhastatud – mitte seda, kui kare või sile pind on.
Standard eristab nelja peamist puhtusastet: Sa 1 (kerge haaveldus, suurem osa nähtavast roostest ja mustusest veel alles), Sa 2 (hoolikas haaveldus, enamik mustust eemaldatud), Sa 2½ (väga hoolikas haaveldus, pinnal ei tohi olla nähtavat rasva, mustust, roostet, koorikut ega vana värvi – lubatud on ainult kerged värvimuutused või jäljed) ning Sa 3 (haaveldus metallipuhtaks, kogu pind ühtlase metalse läikega).
Sa 2½ on tööstuses kõige levinum nõue korrosioonikaitsevärvi aluseks ning enamik värvitootjaid nõuab seda standardsete kattesüsteemide puhul. Puhtusastet hinnatakse visuaalselt, võrreldes pinda standardsete fotonäidistega (ISO 8501-1 võrdlusfotod).
Pinnakaredus (pinnaprofiil) – see on hoopis teine mõõdik
Pinnakaredus ehk pinnaprofiil (ingl surface profile) mõõdab hoopis midagi muud: kui sügavad on haaveldamisel tekkinud mikroskoopilised lohud terase pinnal. Seda mõõdetakse mikromeetrites (μm) standardi ISO 8503 järgi, kasutades profilomeetrit või võrdluskilet (Testex Press-O-Film).
Pinnaprofiil määrab, kui hästi värv või tsingikate mehaaniliselt pinna külge kinnitub – kare pind annab kattele oluliselt rohkem “haardepunkte” kui sile pind. Tüüpilised pinnaprofiili vahemikud jäävad 25-100 μm juurde, sõltuvalt kasutatavast värvisüsteemist.
Miks neid kahte tihti segamini aetakse
Segadus tekib sellepärast, et mõlemad näitajad tulevad haaveldamise käigus korraga ja mõlemad on tavaliselt kirjas samas tehnilises nõudes (“Sa 2½, pinnaprofiil 50-85 μm”). Kuid need kirjeldavad pinna kahte täiesti sõltumatut omadust: Sa 2½ ütleb, kui puhas pind on, ja pinnaprofiili number ütleb, kui kare see on. Teoreetiliselt on võimalik saavutada Sa 2½ puhtus, ilma et pinnaprofiil oleks piisav – ja vastupidi, piisava profiiliga pind võib olla ebapiisavalt puhastatud.
Seetõttu ei piisa kunagi ainult “Sa 2½” nõudmisest, kui eesmärk on pikaajaline korrosioonikaitse – tehnilises kirjelduses peab olema kirjas mõlemad näitajad eraldi.
Miks mõlemad koos loevad
Korrosioonikaitsevärvi kvaliteetne tulemus eeldab, et pind vastab korraga mõlemale nõudele: piisav puhtus (enamasti Sa 2½) tagab, et värvi alla ei jää mustust ega soolasid, mis põhjustaksid korrosiooni katte all; õige pinnaprofiil tagab, et värv üldse mehaaniliselt kinnitub ja ei koorud enneaegselt maha.
Kui üks neist kahest jääb puudulikuks, ei aita teine – kattesüsteem ebaõnnestub ikkagi, lihtsalt erineval põhjusel ja erineval ajahetkel.
Kokkuvõte
Sa 2½ ja pinnakaredus on kaks erinevat, teineteisest sõltumatut näitajat: üks kirjeldab pinna puhtust, teine pinna karedust. Mõlemad tuleb tellimuses eraldi kirja panna ja mõlemat mõõdetakse eraldi meetoditega. Kui järgmine kord tellite haaveldustööd, tasub kontrollida, et tehnilises kirjelduses oleks olemas mõlemad numbrid – mitte ainult “Sa 2½”.
